Kõrgtehnoloogiline tootmine vajas eritingimustega tehast

Aastatega tekkis ettevõttes jaotamata kasum, mida oli tark reinvesteerida. Rendipinna ja mitte eriti funktsionaalse logistika tõttu polnud käepäraste vahenditega sisustatud tootmishoones ei funktsionaalne ega mugav kaameraid toota.

Uue tootmishoone ehitusmaksumus oli 3,3 miljonit eurot. 2012. aasta sügisel külastas Tallinna kontserni nõukogu, kellele näidati nelja valikus olnud krunti. Välja valitud maatükki ei tahtnud selle omanik tervikuna kohe maha müüa ja seega ost esialgu venis.

Aasta jooksul jõuti siiski kokkuleppele ning omandati krunt, mis oli piisavalt suur ja millel jäi ka varu tulevaste laienemiste tarbeks. Samuti asus see seni tegutsenud rendipinna lähedal.Kontserni nõukogu soovitas esialgu osta valmis tootmishoone, ent see soov ei realiseerunud. "Selgus, et praktiliselt meil valikut pole.Enamus hooneid, mille kinnisvaraarendajad on teinud tööstushooneteks, sobivad sisuliselt vaid müügiesindusteks - väikese kontoriga hooned, millele lisaks laopinnad ning kütteseadmed. Ka logistilised lahendused tootmiseks ei sobinud," selgitas FLIR Systems Estonia tegevjuht Tiit Tallo.Pakkumine võeti kaheksalt firmalt

Krundi üle-eelmine omanik oli ehitusega kunagi alustanud, mille tagajärjel laiutas krundil tiigiks muutunud vundamendiauk. "Projekteerimise ja kooskõlastamistega läks oma aeg, ehituskonkursi kuulutasime välja oktoobri lõpus. Projekteerimine ei olnud lihtne, sest eritingimusi jagus. Näiteks selgus nõue rajada siia Ameerika NFPA-standardile vastav sprinklersüsteem," meenutas Tallo.Pakkumisi võeti kaheksalt firmalt, hoone ehitajaks valiti AS Nordecon. Hinnad olid Tallo sõnul üksteisele üsna lähedased, neli esimest mahtus teises voorus kahe protsendi sisse. "Nii et kokkuvõttes hind Nordeconi kasuks otsustama ei pannud. Otsus oli suhteliselt subjektiivne, viimase kolme sees olid kõik tugevad Eesti turul tegutsevad ettevõtted," tunnistas ta, lisades, et oma majast kuulusid projektmeeskonda tehnikajuht ja finantsjuht, otsuste tegemisel osales ka ehituskonsultant.

Pingeline ehitusgraafik

Ajakava oli selline, et ehitaja pääses platsile ehituse jaoks kõige ebasobivamal ajal - keset talve veebruaris. Eesmärgiks oli hoone valmimine kuue kuuga. Kuna kevadeks hoonekarpi kinni saada ei õnnestunud, juhtus nii, et maikuu vihmased ilmad rikkusid ära osa tehtud põrandavalust - betoon ei saanud korralikult kivistuda. Nordeconi projektijuhi Marek Söödi sõnul hakkas kahjuks just põrandavalu ajal kõvasti sadama ning seetõttu tehti korrektse tulemuse nimel osa tööst uuesti. "Ehitusel peab riske võtma, põrandapinda oli meil vaja, et järgmiste etappidega - vaheseinte rajamisega, mis projekti kohaselt olid põrandapealsed - edasi minna. Tegime hiljem nädalavahetustega kaotatud aja tagasi," rääkis Sööt.

Teine suurem probleem tekkis tarnitud välispaneelidega. "Need küll vastasid kvaliteeditasemele, ent nende visuaalne-esteetiline külg meile ei sobinud ja otsustasime Poola tehasest saabunud hoonejagu paneele tagasi saata ja uued tellida," märkis Sööt.

Sellega kaotas ehitusmeeskond niigi kriitilist aega ja Sööt tunnistas, et hoone lõpusosa valmimine muutus veelgi pingelisemaks, ent käik õigustas end ja valminud tehasehoone sai nii nägus kui ka tehniliselt korralik. Seda tunnistab ka Tallo: "Ehitaja tegeles tekkinud probleemidega väga operatiivselt, suutes protsessi päris hästi ohjata."